METSKURVITS
Metskurvits (Scolopax rusticola) on rändlind, kes saabub Eestisse tagasi talvitusaladelt Lääne- ja Lõuna-Euroopast märtsi lõpuks. Esmalt saabuvad isaslinnud, kes asuvad peagi rivaalitsemislendude käigus territooriumi hõivama ja konkurente tõrjuma. Umbes paar nädalat hiljem saabuvad ka emaslinnud ning siis võib parimates lennupaikades näha ühe õhtu jooksul enam kui 40 mängulendu tegevat kurvitsakukke. Pärast paari moodustumist veedavad emas- ja isaslind koos 3-4 päeva, misjärel emaslind lendab pesitsusalale ning isaslind naaseb mängu uut paaritumisvalmis emaslindu otsima. Mängulendude intensiivsus on suurim aprilli teisel poolel ja juuni esimesel poolel. See on viinud arvamusele, et ,metskurvits pesitseb meie oludes suve jooksul 2 korda. Ja kuigi munapesi on Eestis leitud veel juuli keskpaigaski, ei ole teistkordset pesitsemist senini suudetud tõestada. Tavaliselt on metskurvitsa pesas, mis asub maas ja sageli mõne põõsa, näiteks sarapuu varjus, 4 rohekasvalge taustaga pruunikirjut muna. Pojad, kes kooruvad 24-26 päeva pärast haudumise alustamist, on algul suhteliselt abitud ning paljudel juhtudel on emaslind sunnitud neid täiendavalt toitma. Pojad arenevad suhteliselt aeglaselt ning saavutavad täieliku lennuvõime 1,5 kuu vanustena. Juba juuli lõpus hakkavad metskurvitsad, üski ja pesakonniti külastama lähikonnas olevaid karja- ja heinamaid., kuhu lennatakse toituma õhtuhämaruses ja lahkutakse hommiku saabudes. Sügisöödel septembris ja oktoobris on niisugune rändeks valmistumise ja rasvavarude kogumise strateegia domineeriv. Jahihooaeg 1. august – 30. november.
